Tuesday, December 9, 2008

Kalamaja!

kirjutan nüüd oma viimase blogi siin kaunis mereäärses Kalamajas ..

kolisime siia novembris 2007. emps ootas mul siis veel Kristoferi. kolida aitasid Tuule ja Evely. Tuule jäi siia esimesena ööseks ja õhtul käsime Päka ja temaga veel vanalinnas kakaod joomas. nii mõnus! olime esimeste elanike seast, kes siia uude kortermajja end sisse seadsid. algul oli olukord siin üsna nutune. elekter käis sisse ja välja, väljas ei olnud kõik veel valmis, ka korter polnud veel valmis, aga ajapikku hakkas siin kõik muutuma koduks. jagasime vennaga teist korrust, aga tema asus üsna pea omaette elamisse ja terve korrus oli minu päralt. oi kui palju me paljudega siin tossasime ja aega veetsime. jõuludel sain endale esimesed trummid ja neid käisid päris paljud imetlemas. siin tutvusin ka oma parima sõbraga, naljakas eks? me pidasime siin selliseid prallesid maha, et paljudel on omad mälestused ja mäluaugud. :D majas oli tutvumispidu isegi, mida ma nägin esimestkorda, et ka kortermajades selliseid asju korraldatakse. inimesed on siin hästi toredad ja viisakad. kõik hoiavad kokku ja aitavad. naabritel on kaks imearmast koera, kes on kõige sõbralikumad koerad üldse vist, keda ma näinud olen. juunis sündis meile perre uus liige, kellele see sai esimeseks koduks. ma arvan, et praegu ta väga ei mõista, mis siin sünnib. kõik on kaste täis ja värki. Saimon saab väga hästi aru, sest tema on juba viis aastat igalepoole meiega kaasa kolinud. usun, et ka temal on kopp ees sellest. :D siin oli hea elada. kõik oli lähedal. kooli ainult 15 minutit ja koju saab alati jala. ei pea jamama mingite bussiaegadega ja kindla kellaajaga. muidugi elavad siin ka mu kolm klassiõde + Hannele, Joosep, Oskar, Madis ja paljud paljud veel, kellega ma tutvunud olen. Kalamaja on armsaks saanud võibolla sellepärast, et siin oli esimene kodu, kui me Pärnust Tallinnasse kolisime. oleme siin lausa kolmes kohas elanud. kolinud oleme me PALJU! mitmed küsivad, et miks me kolime ja kas mul kuskil kodutunnet ka tekkinud on. esimesele ma ei oska vastata, aga teisel küll: siin ma hakkasin tundma ennast kui kodus. siin on olnud nii pisaraid, lahkuminekuid kui ka rõõmu. praegu siin ringi vaadates tuleb silme ette nii mitmeid olukordi. nii häid kui ka halbu. enamus on neid siiski olnud armsad.
mu aknast on ilus vaade merele ja alt näeb ilusat kirikut. olen üle elanud siin kaks suuremat tormi.
tõesti sellest kohast oleks nii palju rääkida, aga midagi peab ju salduseks ka jääma ning kes teavad, need teavad. (:

ma armastan seda kanti ja ma loodan, et kunagi toovad minu teed jälle siia nende vanade majadee vahele ning toredate inimeste juurde! Noole kuningriik ju siiski.

4 comments:

Mihkel. said...

Aga tead mis,Anna!
Mina hakkan suureks saades rikkaks ja ostan selle teie nüüdseks endise kkorteri ära ja siis teen sulle kuangi üllatuse ja kingin sulle selle omandiõiguse mingi asja puhul:')

Anna said...

Sa oled nii hea mul ikka! + see oleks maailma parim kingitus.

Keilit said...

Armas sissekanne! :D

Paula said...

Lugesin läbi ja emotsionaalne inimene nagu ma olen tuli isegi pisar silma. armas(: